Talv toas on minu jaoks oma hooaeg, mitte ainult kevade ootamine

Talv toas on minu jaoks aeg, mil töö, fotod ja katsed kolivad laua taha, ja see märge on lühike plaan, kuidas pimedad kuud kasulikuks teha.

Novembris jõuab pimedus enne, kui olen jõudnud päevast ülevaate saada. Õues on vähem põhjust pikalt olla, kaamera jääb kotti ja tähelepanu läheb ekraani poole. Ma ei taha seda aega võtta lihtsalt ootamisena, et kevad tuleks. Tahan, et talv toas oleks oma hooaeg, kus teen asju, milleks suvel ei ole kannatust. Panen siia kirja, mida ma selleks talveks plaanin, mitte seda, mis on juba tehtud.

Miks ma talve eraldi hooajana võtan

Suvel ma liigun. Pildistan õues, käin kohtades ja kirjutan pigem lühidalt. Talvel jääb rohkem aega pikkade tööde jaoks, mis vajavad istumist: arhiivi korrastamine, vanade postituste parandamine ja serveri pool, mida keegi peale minu ei näe.

Kui ma neid asju ette ei planeeri, kaovad talveõhtud väikeste ülesannete vahele. Kirjad, teated, üks kiire parandus siia ja teine sinna. Seepärast proovin selleks talveks paika panna mõne lihtsa reegli.

Valgus enne kõike muud

Esimene asi, mida talvel märkan, on valgus. Toas on hommikul pime ja pärastlõunal on jälle pime. Ekraan muutub ainsaks heledaks pinnaks ja silmad väsivad kiiremini.

Mul on plaan hoida töölaua juures eraldi soe lamp, mis ei peegeldu ekraanilt. See on lihtne, aga mõjub kogu õhtule. Kui laua kõrval on ka aken, kasutan päeval võimalikult palju päevavalgust ja jätan tähtsamad tööd keskpäeva tundidesse.

Valgus on ka fotode teema. Talvel pildistan rohkem toas ja seal tuleb kiiresti vastu müra. Sama mõte, mida kirjutan fotoõpetustes, kehtib mu enda töölaual: kõigepealt valgus, siis seaded.

Soojus ja üks radiaator

Teine asi on soojus. Talv toas tähendab, et istun kaua ühe koha peal ja keha jahtub isegi siis, kui tuba on soe. Ma ei taha kütta terve korteri temperatuuri üles ainult seepärast, et jalad on külmad. Pigem võtan villased sokid, teki tooli seljale ja tõusen iga tunni tagant püsti.

Kui üks radiaator ei tee seda, mida peaks, tahan selle kohe ära parandada, mitte terve talve kannatada. Kruvimees.ee-s on lugu selle kohta, kuidas radiaatori termostaadi vahetus algab pea ja ventiili eristamisest (avaneb uues aknas). See on täpselt selline väike asi, mis talvel hakkab segama.

Talvised tööd, mida ma plaanin

Arhiiv

Mul on kaustu, faile ja fotosid, mis on aastate jooksul kokku kogunenud. Suvel ma neid ei puutu. Talvel tahan teha kümneminutilisi korrastusringe, nagu kirjutasin postituses fotoarhiivi korrastusest. Üks kuu korraga, mitte kogu arhiiv ühe õhtuga.

Vanad postitused

Kolmeteistkümne saidi juures koguneb kiiresti postitusi, mille info vananeb. Talvel tahan vaadata üle vanemad tekstid ja märkida, kus mõni link on katki või mõni väide vajab uut kontrolli. Ma ei kirjuta neid ümber nii, nagu vana versiooni poleks olnud. Kui parandan, märgin, et parandasin.

Varukoopia

Talvel on hea aeg kontrollida, kas varukoopia ka päriselt taastub. Kirjutasin varem, millist varukoopiat ma päriselt teen. Selle talve eesmärk on proovida ühe projekti taastamist algusest lõpuni, mitte ainult vaadata, et fail on olemas.

Üks väike katse

Igal talvel tahan proovida ühte asja, mis ei ole kohe vajalik. Võib-olla uus viis märkmeid hoida, võib-olla väike tööriist, mis teeb ühe korduva sammu automaatseks. Katse ei pea õnnestuma. Ta peab lihtsalt olema piisavalt väike, et ma selle lõpetan või teadlikult kõrvale panen.

Fotod toas

Talvel ei pea kaamera kotti jääma. Plaanin teha toas ühe lihtsa harjutuse nädalas: üks objekt laual, üks valgusallikas ja kümme kaadrit. Võib-olla vana kõvaketas, tass või mõni ese, mis on mul aastaid riiulil seisnud. Eesmärk ei ole ilus pilt, vaid see, et käsi ja silm püsiksid harjunud ka siis, kui õues pildistada ei taha.

Need pildid lähevad eraldi kausta, millel on talve nimi. Kevadel vaatan, kas mõni neist väärib postitust või jääb lihtsalt harjutuseks.

Talvine päev ja energia

Talvel muutub ka see, millal ma kõige paremini töötan. Suvel võib õhtu venida pikaks ja hele, talvel on õhtul energia otsas varem. Tahan seekord jälgida, kas hommikupoolik on mu parim aeg ja kas tasub rasked tööd sinna tõsta.

Mul ei ole veel vastust. Plaanin pidada lihtsat märget: millal alustasin, millal tundsin, et töö läheb, ja millal hakkasin ekraanil sama rida mitu korda lugema. Paari nädala pärast peaks olema näha, kas muster on olemas või on iga päev erinev.

Kui muster tuleb, kirjutan sellest eraldi. Kui ei tule, kirjutan ka sellest, sest ka „ei leidnud“ on vastus.

Mida ma talvel ei tee

Ma ei taha talve täita lõputute uute projektidega. Pimedal ajal on kerge hakata midagi suurt plaanima ja siis kevadel avastada, et pool on pooleli. Seepärast hoian reeglit: üks aktiivne uus asi korraga. Kõik muu läheb märkmesse „hiljem“.

Samuti ei taha ma olla terve talv ainult toas. Lühike väljaskäik päevavalges on vahel parem kui tund aega ekraani taga. Mõnikord on see jalutuskäik, mõnikord kiire kastmine külma vette, kui ilm on selleks õige. Kui õhk on veest soojem, ei ole see minu kogemusel kõige mõnusam, aga õhk ise teeb pea selgemaks.

Toas, aga mitte üksi

Talv toas võib muutuda väga vaikseks. Kui töö käib ekraani taga, möödub vahel terve päev, ilma et räägiksin kellegagi muud kui kirja teel. Seepärast tahan sel talvel hoida alles vähemalt ühe korrapärase kohtumise inimestega, olgu see kohvitass sõbraga, ühine mänguõhtu või lihtsalt telefonikõne, mitte sõnum.

See ei ole tootlikkuse nipp. Lihtsalt mõtted lähevad selgemaks, kui neid kellelegi valjult ütlen. Mõni probleem, millega olen terve päeva maadelnud, laheneb juba siis, kui hakkan seda seletama.

Väike töölaua kord

Talvel kogun laua peale rohkem asju. Tass, juhtmed, märkmepaber, kõvaketas, kaamera, mis ootab laadimist. Proovin igal õhtul lõpetada nii, et laual on ainult üks asi, millega homme alustan. See on minu kõige lihtsam rutiin ja vahel ka kõige raskem. Hommikul ei pea ma siis otsustama, kust alustada. Asi on juba ees ja esimene samm on tehtud enne, kui jõuan kahelda. Talvel, kui hommik on pime ja tahtmine väike, on see rohkem väärt kui ükski uus tööriist.

Kevadeks

Märge endale: kevadel vaatan selle postituse uuesti üle ja kirjutan juurde, mis sai tehtud, mis jäi pooleli ja millest loobusin. Kui midagi läks teisiti, jätan algse plaani alles ja kirjutan uue osa eraldi. Nii näen ise ka järgmisel talvel, kas talv toas oli päriselt oma hooaeg või lihtsalt pikk ootamine.